Gastromiro on oraalseks või rektaalseks (klistiirina) manustamiseks ette nähtud vesilahus. Gastromiro toimeaineks on jopamidool (61,24 % w/v).
Terapeutilised näidustused - Kõik seedetrakti radioloogilised uuringud, eriti:
1. Seedetrakti pediaatriline radioloogia, juhul kui esineb võimalus:
i. Sattumiseks hingamisteedesse.
ii. Sattumiseks keskseinandisse, kopsu- või kõhukelmesse või retroperitoneaalsetesse kudedesse.
iii. Vedeliku inspissatsiooniks
2. Gastrointestinaalradioloogia täiskasvanutel, näiteks järgmistel juhtudel:
i. Perforatsiooni kahtlus ülemises seedetraktis.
ii. Kõhu- ja vaagnapiirkonna kompuutertomograafia (CT).
Gastromiro (jopamidool) on uue põlvkonna mitteioonsete ühendite hulka kuuluv kontrastaine, mille lahustuvus tuleneb hüdrofiilsete asendajate esinemisest molekulis. Seetõttu on lahuse osmolaalsus madal, võrreldes ioonsete kontrastainete omaga.
Gastromiro (jopamidool) on osutunud tõhusaks röntgenuuringute kontrastaineks nii neuroradioloogias, angiograafias, venograafias, artrograafias, urograafias, ajuangiograafias, vasaku vatsakese ventrikulograafias, koronaararteriograafias kui ka seedetrakti uuringutel. Selle toksilisus, eriti südame ja kesknärvisüsteemi suhtes, on ioonsete kontrastainete omast väiksem.
Farmakokineetilised omadused - Jopamidooli kontsentratsioonikõverad seerumis vastavad avatud kahekambrilisele farmakokineetilisele mudelile (esimese järgu eliminatsiooniga). Oraalsel või rektaalsel manustamisel imendub jopamidool väga vähesel määral (umbes 1-2%). Jaotuvusmaht on võrdne rakuvälise vedeliku omaga. Parenteraalsel manustamisel toimub eliminatsioon praktiliselt täielikult neerude kaudu. Kuni 72 tundi pärast manustamist leidub roojas vähem kui 1% manustatud doosist. Renaalne eliminatsioon on kiire, manustamisele järgneva esimese kahe tunni jooksul võib uriini kanduda kuni pool manustatud doosist.
